Õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine

Eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sh infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral)

Esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sh elustamisaparaadi AED kasutamine)

Esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, 

haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sh nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused

Esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral

Meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine

Esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral

Esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal

• Oskab hinnata õnnetusolukorda ja kannatanu seisundit ning tegutseda vastavalt olukorrale, sealhulgas kutsuda vajadusel hädaabi
• Tunneb eluohtlikke seisundeid ning teab, kuidas rakendada esmaseid elupäästvaid võtteid

• Oskab anda esmaabi teadvusetule kannatanule
• Teab esmaabi põhimõtteid erinevate vigastuste korral

• Mõistab šokiseisundi olemust ja oskab pakkuda esmast abi, tagades kannatanu ja abistaja ohutuse
• Tunneb levinumaid äkkhaigestumisi ning oskab olukorrale vastavalt reageerida ja esmast abi anda